Tahaks tagasi sellist kevade tunnet, et ärkan linnulaulu peale ja salatid ja laugud pistavad pea peenrast välja ja rõdu lõhnab pisikeste tomatitaimede järgi ja emme kamandab mu aeda tööle. Varem ei meeldinud, aga nüüd ma vist teeks ei teagi mida, et aega tagasi keerata. Kevad linnas ei ole just parim kevad.
Tuesday, April 14, 2015
Sunday, February 15, 2015
Friday, February 13, 2015
*
Koolis läheb kõik ilusti. Ebaõnnestunud mat analüüs I saab kohe uuesti teha ja seekord on õppejõuga natuke (täiega täiega täiega) paremini läinud. Naine seletab lahti enne kui mingi kammajjaa toimub. Alguses tundus, et on väike probleem ja tundsin kergeid süümekaid et mõlemat analüüsi korraga ei võtnud, aga esiteks pole mul mingit tahtmist jälle tädi läbikukutajale midagi deklareerida ja teiseks tuli dekanaadist veel sõnum, et tehnilise mehaanika eeldusaineks järgmisest aastast II enam ei ole, seega saab sügisel teha analüüs II ja tehnilise mehaanika mõlemad. See tähendab, et pääsesin võib-olla kuuendast ülikooliaastast.
Sel semestril tuleb suurem pingutus teha füüsikas. Õppejõud tundub et on ok. Praktikumi juhendaja ei ole ok. Võiks tulla mingi ilmutus (või mida iganes) ja selle aine mulle selgeks teha. Ülejäänud ained on veidi kergemad. Informaatika II jätsin võtmata sest ma ei viitsi jamada ja tundus igati hea mõttena see arvutiekraani taga istumine kaugemasse tulevikku lükata. Üldse eelmise semestri informaatika sain ma tehtud kuidagi müstilisel viisil: kursakaaslastel oli kõik tööd ilusti korralikult saadetud, aga hinnet ei tulnud. Mina jäin oma teise tööga nii hiljaks, et polnud võimalik esitada moodle kaudu nii nagu peaks, seega saatsin selle jura meilile. Ei osanud kõike teha, aga sain arvestatud... mitte ei saanud arvestatud tööd, vaid sain arvestatud KOGU AINE hahahah ilma, et ma oleks viimaseid töid üldse esitama vaevunud. Kursakaaslased, kellel kõik viisakalt esitatud ikka ootavad ja mõtlevad, millal kord see arvestus küll tuleb. Vot selline igati pädev mees on see informaatika vana. Lõpuks said ikka selle aine kõik alles jäänud kümme targemat ja ilusamat EATI tudengit arvestatud, aga nii libedalt kui mul, ei läinud see kellelgi teisel. Sellest hoolimata, sel semestril enam ei taha.
Seega, sel semestril teen 7 ainet ja ainult 28 EAP.. Aga mõtlesin juba sellele, et eelmisel tegin siiski 30 EAP ära ja arvestades seda, et suvel tuleb geodeesia praktika, võib need 2 EAP ikkagi selle õppeaasta hulka lugeda. Niiet jumala graafikus olen omadega. Nii palju siis koolist.
Nüüd huvitavad seigad - puhkpilliorkestri kontsert ja aasta esimene deit härraga, kes oli midagi umbes 70. Ei tea. Halllooo mida ma tegin? Samal õhtul viis tramm nr 4 mu rock cafesse reivima, boksikaaslane eelmisest ühikast kutsus. Issand see oli nii vägev!! Inspireeriv. Mitu nädalavahetust saime tüdrukutega kokku ka. Jaanuari lõpus oli pööningu sünnipäev, comedy tekitas nördimust ent vanemate meeste lainel jätkates sain mitu uut kontakti. Käisin veel Tartus sõbranna sünnipäeval. Läksin reedel, laupäev möödus unedemaal ja öö möödus baarides või noh, kohtades. Kuidas iganes neid Tartu paiku ka ei nimetata. Appikene, mu sõbranna on 20ndates, wtf. Okei, olin sunnitud sõitma tagasi igavasse halli Tallinna. Vanemad tulid lõpuks ometi koju. Olen juba õppinud inimesi vähem taga igatsema, aga ikka õnnelik, et nad tulid.
Tuesday, January 27, 2015
Suutsin siis esimesel semestril kõik ained ära teha peale mat analüüsi. Õppejõud lihtsalt terve semestri imes minust elu välja ja eks seda oligi ette näha, et just selle eksami ma läbi kukun. Õnneks ülejäänud ainetega ei olnud üldse probleemi. Nüüd on mul 6 vaba päeva, siis uus semester. Üks mönus jaanipäev kuluks ära, aga ilmselt teeb geodeesia praktika jaanipäevaplaanidega 1-0. Lõbus ilus nunnu on see ehitusteaduskond.
Monday, January 12, 2015
Friday, January 2, 2015
xoxoxoxoxo
Miks ma kirjutanud poleeeee??? Miskipärast ei teki tahtmist enam. Kooliga on ka dfghjkjhgfghjkjhg fjksghja ghajkjhsgdhsjkhgd hsjakjhs ainult magaks. Kirjutan siis septembri algusest peale. Otsustasin TTÜ teedeehituse kasuks. Alguses mulle meeldis (eelnädalal), edasi läks raskeks. Pole küll midagi ületamatut, aga see, et meil kolmandik, vbla pooled isegi on ära kadunud, teeb nukraks küll. Kusjuures suurem osa on lihtsalt kadunud, pole isegi öelnud et nad enam ei viitsi vms, lihtsalt kadunud maa alla. Ahjaa, ühte poissi nägin korvpallis, ta vbla astuski sisse selleks, et semester läbi kossu mängida, sest mujale ta ilmunud ei ole. Viimane kes ära läks (kui ta ikka on viimane) isegi ütles, et tema enam meie hulgas pole ja sellest oli mul isegi kahju. Hetkel on seis selline, et mul on veel võimalik kõik ained läbida (HAHA yeh right) aga see eksamisessiooon saab pagana raske olema, sest see algab ***ülehomme*** ja ma olen natuke õppinud küll, aga samas mida rohkem ma midagi õpin, seda nirumad tulemused (truestory).
Õnneks mul on kalendris enam-vähem kirjas, mis ma teinud olen (huvitavamad asjad). Kohe septembri esimene ndl oli sõbrannal sünnipäev. Olime uue maailma festivalil vabatahtlikud (ma sain mitu korda teadustada või mikrisse mingit kelbast ajada, keerasin täiega pekki) ja hiljem sõime sushit. Samal ndlal oli mul väga palju arstiaegu. Juhtus nii, et minu esimene koolipäev algas kinni paistetanud silmaga ja raudselt kõik vaatasid et ma mingi debiilik ja mitu nädalat mu silmad olid kuidagi ärritunud ja ühel hetkel see lihtsalt kadus. Väga huvitav. Septembri teine nädal toimus TÜ rebastepidu (cool), mäletan nii palju, et kluppi oli raske sisse saada. Naised pidid enne 00.00 tasuta saama ja me suht 00.00 (vbla minutid hiljem) suutsime suure massi vahelt sisse trügida. Palav oli. Edasi ei mäleta, mingi friikaid sõime ja tegime shotte (vbla see oli juba varem) ning järgmine päev ärkasin varavaravara. Sõitsin edasi otse Võrru, kus oli klassivennal vande andmine. Pidin ikka oma silmaga ära nägema, kes teab, vbla mul ei tule enam kunagi võimalust, äkki mu oma vennad ei satugi siin kaitseväkke. Väga võimas oli. Käisime kellelgi külas ja siis suundusime põhja. Mind saadeti Kehras rongile, sõitsin esimest korda elus rongiga! Elamus missugune.
Oktoober algas miljoni kontrolltööga ja see oli jumala jube kuu. Käisin palju tööl ja korra vanemate juures ka. Oktoobri keskpaigas ütlesin juhatajale, et hahahaha, I quit!!! Mille peale ma seal veel poolteist kuud tööl käisin. :D November oli suht samasugune. Vahepeal hakkasin orkestrisse jõudma, dets oli siis esinemine kus ei tulnud midagi välja aga noh ei imesta. Tol hetkel oli mul suur madalseis, sest kartsin et kukun keemia läbi. Meil oli harjutuste töös vaja saada 12 punkti kolmekümnest. Esimesel tööl ma üldse ei käinud niiet see oli mul viimane võimalus tööd teha ka. Õppisin ja õppisin ja tegin küll töö kuidagi ära, aga hiljem vaatasin vastuste lehte ja blin, mitte üks vastus ei olnud õige!! Siis ma mõtlesin et annan alla. Sest mul olid ometi laborid nii ilusti tehtud ja puha (sada korda tehtud kaunikene)... Suur oli mu imestus kui ma sain 19 punkti (pääsesin läbi) ja sain sealt sellise motivatsiooni et järgmine keemia töö tuli ka ära ja nüüd ma peangi varsti keemia eksamit tegema. Miraclleeee.
Novembri lõpus oli 1 sünnipäev kus ma mängisin beer pongi (päris õllega) ja hommikul mõtlesin et võiks mõnda vana vaenlast näha, saaks hingeõhuga ära tappa küll. Siis detsembris oli ehitusteaduskonna jõulupidu. Seal ma olin kuri tüdrukute peale sest neil hakkasid jalad valutama. Klubi oli ka nii rahvast täis, polnud mõtet enam. Oktegeltolimõtetsestilusadmehedolid. Järgmine hommik oli kujutav geomeetria, ohhhhh kui vastik oli tõusta, aga ma sain teada, et ma pääsesin edukalt koondkontrolltööst (see läks paremini kui napilt!!) ja kujutavaga sain korda (ainult eksam veel). Tegemata on nüüd eksamid lineaaris, kujutavas ja keemias. Ja siis igast asju ehitusgraafikas ja informaatikas ning last but not least, miljon lehte matemaatilise analüüsi tõestusi õppida (ei hakka enne õppima kui eksamieeldus pole käes). Veel juhtus see, et ma sain lõpuks ometi tuba vahetada. Issand kui kaua ma seda ootasin!! Seal uues toas me siis tegime kursaõhtu (viiekesi, targemad ja ilusamad koos) ja siiderpongi aasta viimasel päeval (halb siider oli). Ükspäev käisime tüdrukutega kelgutamas, mingi suur mägi oli, üldse ei julenud sõita. Vana-aastaõhtul olime linna peal. Ilutulestik oli cool, edasi nii wow enam polnud. Kolme ajal sõitsin trolliga mustamäele, keemias maha, mingi neeger hakkas külge ajama ja tahtis hullult sõbraks saada. Jätsin siiski vahele võimaluse avada aasta 2015 skoor kohe esimesel päeval ja jooksin elu eest. Hull action. Ka teisel päeval jäi avamata, sest nüüd olen kodus, pere on ka kodus (jeejee) (vahelduva eduga) ja ma ise peaks eksamiteks õppima. Põneev. "New year new me" hakkas ka pihta, üle ei söönud ja alkoholi ei tarbinud. Mega söögi isu on. Tänaseks siis kõik. <3
Tuesday, December 23, 2014
aasta õudukas
Nägin unes, et võtsin telefoni ja kirjutasin talle mõne pluss veel mõne smsi, milles ma ilmselt isegi ei üritanud promillide rohkust oma veres varjata. Vastust ei tulnud ja oi, kuidas ma seda kahetsesin.
Nii hea oli sellest unest üles ärgata ja aru saada, et seda ei juhtunud päriselt. Ja ei juhtu ka, sest ma kontrollisin, mul pole enam ta numbritki. :D
Subscribe to:
Posts (Atom)